{"id":1129,"date":"2025-10-22T10:40:44","date_gmt":"2025-10-22T10:40:44","guid":{"rendered":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/galvassapes-vai-tas-ir-nopietni\/"},"modified":"2025-11-08T08:57:27","modified_gmt":"2025-11-08T08:57:27","slug":"galvassapes-vai-tas-ir-nopietni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/galvassapes-vai-tas-ir-nopietni\/","title":{"rendered":"Peavalu. Kas see on t\u00f5sine?"},"content":{"rendered":"\n
\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Episoodiline peavalu on enamikule inimestest tuttav s\u00fcmptom; see ei p\u00f5hjusta toimetulekuv\u00f5imetust ega muret tervise p\u00e4rast. Umbes 40% t\u00e4iskasvanutest patiria tamas eluetapis peavalu kaip probleemi.<\/strong> Veidi v\u00e4hem, kuid siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutab see ka laste ja noorukite igap\u00e4evaelu. Rahvusvahelises peavaluklassifikatsioonis on loetletud umbes 200 peavalu p\u00f5hjust; need jagunevad primaarseteks (iseseisev peavaluhaigus) ja sekundaarseteks (m\u00f5ne muu haiguse v\u00f5i seisundi ilming). <\/p>\n<\/div>\n\n

\u00dcle 90% perearsti praktikas esinevatest peavaludest on primaarsed.<\/strong> See t\u00e4hendab, et ajus, n\u00e4rvides, kestades ja veresoontes struktuurseid muutusi ei leita ning uuringud patoloogiat ei n\u00e4ita.<\/p>\n\n

Olulisemad primaarse peavalu vormid on kolm:<\/p>\n\n

1) Migreen<\/strong>. Sellega puutub kokku 15\u201325% elanikkonnast, sagedamini aurata migreen. Enamikul on episoodiline migreen harvade v\u00f5i m\u00f5\u00f5duka sagedusega hoogudega, mis m\u00f5jutavad oluliselt t\u00f6\u00f6- ja pereelu. Ataki ajal on vaja rahu ja vaikust; valgus ja l\u00f5hnad on talumatud, pead ei saa liigutada. Naised kannatavad kolm korda sagedamini kui mehed. Esineb ka krooniline vorm, kui valup\u00e4evi on rohkem kui valuvabu p\u00e4evi. <\/p>\n\n

2) Pinget\u00fc\u00fcpi ehk tensioonipeavalu<\/strong> on v\u00e4hem tugev, kuid paljudele tuttav. Valu on pigistav, kahepoolne, \u201er\u00f5ngana\/kiivrina\u201d v\u00f5i kuklasse t\u00f5mbav. NRS-skaalal 0\u201310 on see kerge kuni m\u00f5\u00f5duka tugevusega, kuni 7 punkti, ning igap\u00e4evaelu ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imet eriti ei m\u00f5juta. Meil omistatakse neid peavalusid traditsiooniliselt liigselt kaelal\u00fclide deformatsioonidele (spond\u00fcloosile). Ei ole otstarbekas k\u00f5igil rutiinselt kontrollida kaelal\u00fclide ealisi muutusi, sest puudub seadusp\u00e4ra, et k\u00f5igil eakatel deformatsioonidega valutaks pea. Radioloogias leitakse p\u00e4rast 40. eluaastat peaaegu k\u00f5igil, sh tervetel, alaosas spond\u00fcloosimuutusi, ent kuklapiirkonna valu innervatsiooni eest vastutavad \u00fclemised kaelal\u00fcli segmendid. Arusaam pea- ja kaelalihaste pingest on otsustav sobiva ravi koosk\u00f5lastamisel, v\u00e4ltides invasiivseid manipulatsioone ja loobudes mittevajalikest \u201ediskiprolapsi\u201d operatsioonidest. <\/p>\n\n

3) Trigeminaalsed autonoomsed<\/strong> tsefalgad on harvad, kuid eriti rasked peavalud. Neid iseloomustavad v\u00e4ga tugevad \u00fchepoolsed valud koos vegetatiivsete (autonoomsete) s\u00fcmptomitega. Uskumatu n\u00e4ib, et subjektiivselt v\u00e4ljakannatamatud, \u201esuitsidaalseks\u201d nimetatud kobarpeavalud ei ole seletatavad aju struktuurse kahjustusega ning hoogudevahelisel ajal inimene on s\u00fcmptomiteta. <\/p>\n\n

Primaarse peavalu diagnoos pannakse valu iseloomu ja neuroloogiliste s\u00fcmptomite hindamise alusel. Kui kliinilised tunnused vastavad Rahvusvahelise peavaluklassifikatsiooni primaarse peavalu kriteeriumidele, ei ole diagnoosi kinnitamiseks eriuuringuid vaja. <\/strong><\/p>\n\n

Rahvusvaheline galvavalude klasifikacija<\/strong><\/p>\n\n

Rahvusvahelise peavalude klassifikatsiooni (International Classification of Headache Disorders) loomist peetakse oluliseks saavutuseks peavalu k\u00e4sitluse parandamisel kogu maailmas. Esimene klassifikatsioon avaldati enam kui kolmk\u00fcmmend aastat tagasi; selle t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja juhtivad peavaluspetsialistid ning sellest sai valuravi spetsialistide k\u00e4siraamat. Aastate jooksul on klassifikatsiooni teadusuuringute ja kogunenud kliinilise kogemuse p\u00f5hjal t\u00e4iendatud ja t\u00e4iustatud; praegu kasutavad arstid kolmandat v\u00e4ljaannet ICHD-3, mis on vabalt allalaaditav IHS-i (Rahvusvaheline Peavalude Selts) kodulehel. Klassifikatsiooni algataja ja juhtiv ekspert on Kopenhaageni \u00dclikooli neuroloogia professor, Taani Peavalukeskuse asutaja ning Rahvusvahelise Peavalude Seltsi peavaluklassifikatsiooni komitee esimees Jes Olesen. <\/p>\n\n

Sekundaarsed peavalud on p\u00f5hjustatud m\u00f5nest tegurist v\u00f5i haigusest ning peavalu ja p\u00f5hjustava teguri vahel peab olema p\u00f5hjuslik seos, s.t. peavalu tugevneb haiguse progresseerumisel ja v\u00e4heneb patsiendi paranedes.<\/strong><\/p>\n\n

\n

Kuigi arsti vastuv\u00f5tu p\u00f5hjustab sageli mure v\u00f5imaliku ajukasvaja p\u00e4rast, n\u00e4itab statistika, et onkoloogilise protsessi t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ga v\u00e4ike. Uskumatuna k\u00f5lab, kuid k\u00f5ige sagedasem sekundaarsete peavalude p\u00f5hjus on valuvaigistite liigtarvitamine, mis tekitab ravimist s\u00f5ltuva peavalu. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n

Kuigi meditsiini, eriti diagnostika areng tekitab mulje, et kallite diagnostikaseadmete, radioloogiliste uuringute ja laborianal\u00fc\u00fcsidega leiab alati peavalu p\u00f5hjuse, j\u00e4\u00e4vad peamisteks uurimismeetoditeks endiselt peavalu anamneesi anal\u00fc\u00fcs ja neuroloogiline uuring, mis aitab tuvastada v\u00f5imalikke hoiatavaid s\u00fcmptomeid ehk \u201epunaseid lippe\u201d. Kui neid s\u00fcmptomeid ei ole, kurnavad tarbetult kallid uuringud patsiendi rahakotti ja meditsiiniressursse ning suurendavad vale-positiivsete tulemuste riski. Lisaks ei ole k\u00f5iki sekundaarseid peavalusid v\u00f5imalik selgitada standardsete radioloogiliste ja laboratoorsete uuringutega. Juhuleiud, mis ei ole peavaluga seotud, v\u00f5ivad primaarse peavalu korral s\u00fcvendada patsiendi \u00e4revust v\u00f5i depressiivseid m\u00f5tteid ja seel\u00e4bi valu v\u00f5imendada. N\u00e4iteks healoomuline aju ts\u00fcst v\u00f5ib tekitada kujutluse varjatud kasvajast. Kliiniliselt ebaoluline v\u00e4ikeajumandlite laskumine v\u00f5ib eksitada kahtlustama tserebrospinaalvedeliku tsirkulatsiooni h\u00e4iret. Ainult vestluses saab selgitada, kas valu iseloom vastab migreeni v\u00f5i Chiari malformatsiooni kriteeriumidele. Mandlite laskumine v\u00f5ib osutuda aju arenguliseks variandiks ega olegi valu p\u00f5hjus. Seevastu vestluses ilmnevad migreeni tunnused \u2013 pulseeriv valu, valgus-, m\u00fcra- ja l\u00f5hnatundlikkus ning harrastatav eneseravi \u2013 soodustavad migreeni kroonistumist ja ravimist s\u00f5ltuvat peavalu. <\/p>\n\n

Spetsialiseeritud valukeskustes l\u00e4bi viidud epidemioloogilised uuringud n\u00e4itavad<\/strong>, et sekundaarset peavalu diagnoositakse vaid umbes 12% peavaluga patsientidest; neist k\u00f5ige sagedasem, ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu, on umbes 7%. Muud sekundaarsete peavalude p\u00f5hjused tuvastati v\u00e4hem kui 1,5% inimestest, kes nendesse keskustesse abi otsisid. <\/p>\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Sekundaarset peavalu kahtlustatakse sagedamini, kui see diagnostiliste uuringutega kinnitust leiab. See on m\u00f5istetav, sest ebat\u00fc\u00fcpilise juhu korral annab uuringus kirjeldatud normaalne leid turvatunde, et ravi on \u00f5ige. Primaarsed peavalud, sh migreen, ei ole v\u00e4lja ravitavad, kuid on h\u00e4sti kontrollitavad. Oluline on m\u00f5ista, et oodatud efekt ei pruugi saabuda esimese valitud ravimiga. <\/p>\n<\/div>\n\n

Ajakirjas British Journal of General Practice 2008. aastal avaldatud viieaastases prospektiivses uuringus anal\u00fc\u00fcsiti spetsialiseeritud peavalukeskuse uuringuid, mida tehti hoiatavate \u201epunase lipu\u201d s\u00fcmptomite ilmnemisel. Patoloogilised muutused leiti vaid 2,1% radioloogiliselt uuritud patsientidest, mis moodustas k\u00f5igest 0,3% keskuse k\u00fclastajatest. See ja paljud teised aruanded kinnitavad, et enamikel \u201epunaste lippude\u201d juhtudel ei leita kujutisdiagnostikas muutusi. <\/p>\n\n

Euroopa Peavaluf\u00f6deratsioon<\/strong> avaldas 2016. aastal soovitused instrumentaalsete uuringute vajaduse kohta (European Headache Federation consensus on technical investigation for primary headache disorders). Selles dokumendis on m\u00e4\u00e4ratletud hoiatavad s\u00fcmptomid ehk \u201epunased lipud\u201c.<\/p>\n\n

Kui peavaluga kaasneb m\u00f5ni allpool loetletud tunnus, on see m\u00e4rk, et tuleb p\u00f6\u00f6rduda arsti poole uuringute tegemiseks:<\/strong><\/p>\n\n

    \n
  1. V\u00e4ljendunud peavalu, mis saavutab maksimumi 5 minuti jooksul.<\/li>\n\n\n\n
  2. Uus peavalu v\u00f5i varasema peavalu s\u00fcvenemine, progresseerumine.<\/li>\n\n\n\n
  3. Varem stabiilse peavalumustri muutus, n\u00e4iteks hoogude sagenemine v\u00f5i tugevnemine.<\/li>\n\n\n\n
  4. Asendist s\u00f5ltuv peavalu \u2013 n\u00e4iteks suureneb p\u00fcstiasendis, v\u00e4heneb lamades.<\/li>\n\n\n\n
  5. Peavalu, mis \u00e4ratab unest.<\/li>\n\n\n\n
  6. F\u00fc\u00fcsilise koormuse v\u00f5i Valsalva prooviga (k\u00f6ha, aevastamine, naermine ja muu pingutus) vallanduv peavalu,<\/li>\n\n\n\n
  7. Peavalu, mis ilmneb esimest korda p\u00e4rast 50. eluaastat.<\/li>\n\n\n\n
  8. Neuroloogilised s\u00fcmptomid: kahelin\u00e4gemine, liikumis-, tundlikkus-, k\u00f5ne-, tasakaaluh\u00e4ired ja muud h\u00e4ired.<\/li>\n\n\n\n
  9. Varasem trauma v\u00f5i liiklus\u00f5nnetus.<\/li>\n\n\n\n
  10. Kehatemperatuuri t\u00f5us.<\/li>\n\n\n\n
  11. Epileptilised hood, teadvush\u00e4ired, isiksuse muutused.<\/li>\n\n\n\n
  12. Varem ravitud onkoloogiline haigus.<\/li>\n\n\n\n
  13. HIV v\u00f5i \u00e4ge infektsioon<\/li>\n<\/ol>\n\n

    Euroopa Valuf\u00f6deratsiooni EFIC 2001. aasta deklaratsioonis \u201eValust kui kroonilisest haigusest\u201d selgitatakse, et \u00e4ge valu on kahjustusest m\u00e4rku andev hoiatussignaal<\/strong>. Sel juhul on valu kasulik ja adaptiivne, hoiatab ohu eest, kuid paljudel p\u00fcsib see ka p\u00e4rast kahjustuse paranemist ja kahjuliku \u00e4rritaja m\u00f5ju l\u00f5ppemist. <\/p>\n\n

    Krooniline valu kujuneb valu taju ja juhtes\u00fcsteemi sekundaarsete muutuste ning teistsuguste ps\u00fchholoogiliste mehhanismide t\u00f5ttu.<\/strong><\/p>\n\n

    \u00dcks kroonilise valu vorm ja sagedasim sekundaarse peavalu p\u00f5hjus on valuvaigistite liigtarvitamine. Iga p\u00e4ev n\u00e4eme-kuuleme ravimireklaamide l\u00f5pus meeldetuletust, et tarbetu ravimikasutus on tervisele kahjulik. See kehtib suures osas peavalu puhul. Pikaajalisel valuvaigistite tarvitamisel muutub tuttav valu tugevamaks ja iseloom muutub, justkui oleks tekkinud teistsugune peavalu. Liigtarvitamist iseloomustab fraas \u201emitte miski enam ei aita\u201d. <\/p>\n\n

    \n
    \"\"<\/figure>\n\n\n\n

    Aju tundlikkus ja peavaluvalmidus s\u00f5ltuvad suuresti p\u00e4rilikkusest. Sageli tarvitatakse peredes liiga sageli ja arvestuseta reklaamitud k\u00e4sim\u00fc\u00fcgivaluvaigisteid, mille toime v\u00e4heneb; seet\u00f5ttu annuseid suurendatakse ja tarvitamissagedus kasvab. Kui emal on olnud kroonilised peavalud ja tabletid igas k\u00e4ekotis, siis t\u00fctrele ei pruugi igap\u00e4evased kaks tsitramooni v\u00f5i ibuprofeeni sisaldavad \u201eibu\u2026\u201d ravimid tunduda erilisena. Kuu jooksul t\u00e4hendab see umbes kuutk\u00fcmmet tabletti \u2013 kasu pole, kahju on seedimis- ja erituselundkonnale ning tekib n\u00f5iaring, ravimis\u00f5ltuvus. S\u00f5ltuvuse murdmine on keeruline; aidata saab valuarst\/peavaluspetsialist. <\/p>\n<\/div>\n\n

    Rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon (ICHD-3) soovitab kahtlustada ravimi\u00fcle\u00adtarbimisest tingitud peavalu, kui tavalisi valuvaigisteid (ibuprofeen, analgin, nimesuliid) tarvitatakse rohkem kui 15 p\u00e4eva kuus v\u00e4hemalt kolme kuu v\u00e4ltel v\u00f5i kombineeritud ravimeid (tsitramoon, solpadeiin), migreenispetsiifilisi ravimeid (triptanid) ja opioide (tramadool) k\u00fcmme p\u00e4eva kuus kolme kuu jooksul. Oluline diagnostikavahend on peavalup\u00e4evik, mille korrektne t\u00e4itmine aitab hinnata kasutatud ravimite hulka. See on v\u00e4ga kasulik ka migreeni ja muude episoodiliste, eriti krooniliste peavalude anal\u00fc\u00fcsimisel. \u201eKrooniline\u201d t\u00e4hendab sagedane, mitte pikk v\u00f5i ammu alguse saanud: >15 p\u00e4eva kuus kolme j\u00e4rjestikuse kuu v\u00e4ltel. <\/p>\n\n

    Olulisim <\/strong>hoiatav <\/strong>s\u00fcmptom <\/strong>eluohtlike peavalude korral on \u00e4kiline, v\u00e4ga tugev \u201ethunderclap\u201d (eesti k: v\u00e4lgunool) peavalu, mis saavutab maksimumi l\u00fchikese ajaga. See m\u00e4\u00e4ratletakse valuna, mis j\u00f5uab tipuni minuti kuni tunni jooksul. Arvestada tuleb kaht tingimust \u2013 valu peab olema \u00e4kiline ja intensiivsus v\u00e4hemalt 7 punkti NRS-skaalal. Eksplosiivne valuliik on \u201epunane lipp\u201d, mis n\u00f5uab alati kiiret uurimist, sest diferentseerida tuleb t\u00f5siseid ajuveresoonkonna patoloogiaid. K\u00f5ige ohtlikum on aneur\u00fcsmi ruptuur subarahnoidaalhemorraagiaga. <\/p>\n\n

    Sagedane patsiendi ja arsti mure on v\u00f5imaliku ajukasvaja p\u00e4rast, kuid t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ga v\u00e4ike, kui varasemat onkoloogilist protsessi pole.<\/strong> Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ajukasvajate haigestumus maailmas hinnanguliselt 3,4 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. Muret tekitavad uued v\u00f5i varasemast erinevad peavalud, mis on tekkinud p\u00e4rast 50. eluaastat. Aju metastaaside risk on suurem, kui varem on ravitud kopsu-, rinnan\u00e4\u00e4rmev\u00e4hki v\u00f5i melanoomi. V\u00f5ib tunduda \u00fcllatav, kuid ajukasvajad avalduvad sagedamini muude s\u00fcmptomitena kui peavalu; see on t\u00fc\u00fcpiline aju primaarsetele infiltratiivsetele kasvajatele. Isegi sekundaarsed metastaasilised ajukasvajad ei p\u00f5hjusta alati peavalu. Ajakirja Journal of Neuro-Oncology 2016. aasta andmetel esines peavalu vaid 35% rinnav\u00e4higa naistest, kellel diagnoositi ajus metastaasid. <\/p>\n\n

    On kuuldud \u00fcksikuid juhte, kus inimesel, kes on juba kooliajast kannatanud migreeni all, ilmneb elu l\u00f5pus ajukasvaja. L\u00e4hedaste solvumine ja viha kaaslaste vastu ning soov leida s\u00fc\u00fcdlane on arusaadavad, sest kaldutakse m\u00f5tlema, et kasvaja \u201eavaldus\u201d migreenina ja patsienti raviti elu l\u00e4bi valesti. Selge on, et migreen, mis annab end aastaid erineva sageduse ja tugevusega tunda, ei ole seotud pahaloomulise protsessiga. <\/p>\n\n

    Kui aja jooksul ilmnevad uued, eelpool nimetatud \u201epunaste lippude\u201d s\u00fcmptomid, tuleb teha vastavad uuringud. Tasub meeles pidada tervishoiu korraldajate loodud \u201erohelist koridori\u201d kiireks tegutsemiseks onkoloogiliste patsientide k\u00e4sitluses, sest \u201ev\u00e4hk\u201d on sageli n\u00e4htamatu, kuid kiire, ja viivitada ei tohi. <\/p>\n\n

    Kahjuks v\u00f5ib \u00fchel patsiendil olla peavalu p\u00f5hjuseid mitu. Sagedased kombinatsioonid on pinget\u00fc\u00fcpi peavalu koos migreeniga v\u00f5i migreen koos ravimite liigtarvitamisest tingitud peavaluga, mis muudab ravi keerukamaks. Primaarsed peavalud ei anna \u201eimmuunsust\u201d teiste haiguste vastu; lisanduda v\u00f5ivad viirusinfektsioon, glaukoom v\u00f5i vaskuliit, mis v\u00f5ivad samuti peavaluna avalduda, kuid teistmoodi. Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline tunda hoiatavaid s\u00fcmptomeid ja p\u00f6\u00f6rduda perearsti poole, et arutada uuringute vajadust, v\u00f5i planeerida visiit peavaluspetsialisti juurde. <\/p>\n\n

    Neuroloog, valuarstAija FreimaneL\u00e4ti Peavalu Seltsi juhatajaL\u00e4ti Valuuuringute Seltsi juhatuse liigeVidzeme haiglaVastuv\u00f5tud Bastioni tervisekeskuses \u201ePeavalu kabinetis\u201d<\/p>\n\n

    <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Episoodiline peavalu on enamikule inimestest tuttav s\u00fcmptom; see ei p\u00f5hjusta toimetulekuv\u00f5imetust ega muret tervise p\u00e4rast. Umbes 40% t\u00e4iskasvanutest patiria tamas eluetapis peavalu kaip probleemi. Veidi v\u00e4hem, kuid siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutab see ka laste ja noorukite igap\u00e4evaelu. Rahvusvahelises peavaluklassifikatsioonis on loetletud umbes 200 peavalu p\u00f5hjust; need jagunevad primaarseteks (iseseisev peavaluhaigus) ja sekundaarseteks (m\u00f5ne muu haiguse v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[71],"tags":[],"class_list":["post-1129","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-neuroloogia"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1129","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1129"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1129\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1441,"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1129\/revisions\/1441"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1129"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1129"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/olpha-lms.comadev.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1129"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}